quarta-feira, outubro 07, 2015

HAPARA ASSESSÓR SIRA NO HASA’E LALAIS SALÁRIU FUNSIONÁRIU PÚBLIKU

Tags

  
 Fontes: Facebook
 
Semana hirak ne’e iha fulan-Setembru 2015, kestaun renumeratóriu ba assessór sira no pensaun mensal vitalísia ba eis-titulár orgaun soberanu na’manas hikas. Ha’u tenta atu akompaña diskusaun lubun ne’e, le’e mós notísia oioin kona-ba kestaun rua ne’e (renumeratóriu assessór no pensaun mensal vitalísia), intersante, tanba númeru montante osan ne’ebé sira simu bót tebes.

Kuaze enerjia ema-hotu uza hodi koalia no buka solusaun ba kestaun renumeratóriu assessór no pensaun mensal vitalísia ba eis-titulár sira. Preokupasaun hato’o hosi Xéfi Estadu, ita-nia Presidente-Repúblika mós preokupa tebes, lider partidu polítiku sira, sosiedade sivíl, estudante universitáriu, membru Parlementu Nasionál no akademista sira. Sira koalia maka’as iha jornál, haksesuk malu iha radio, diskute iha kafé no fó nia hanoin iha telivizaun; ema-hotu hakarak atu iha mudansa ba kestaun ne’e, produz estandardizasaun renumeratóriu assessór no revé lei pensaun nian. 

Ha’u seidauk rona no le’e, ema ruma preokupa ho inflasaun ne’ebé ás iha merkadu ne’ebé halo ita-nia funsionáriu públiku (FP) barak mak monu dadaun ona ba kiak nia laran. Sasan folin ás ho saláriu ne’ebé kiik, laiha ema-ida mak buka razaun atu hasa’e funsionáriu públiku nia saláriu. 

Kestaun rua ne’e (lee: renumeratóriu assessór no pensaun mensal vitalísia) atu hanesan. Assessór sira simu osan bót, nune’e mós eis-titulár sira mós simu sira-nia pensaun fulan-fulan bót. Razaun klásiku, labele selu sira ho osan bót tanba ita-nia povu sei kiak hela. 

TRANSPARÉNSIA TUIR PRIMEIRU-MINISTRU: ITA PRESIZA BANATI TUIR!

Durante ne’e ema lahatene renumeratóriu assessór sira, laiha dokumentu provas ba pagamentu assessór sira, ema barak halo de’it espekulasaun maibé laiha dadus aprezentadu, no foin lalais públiku hetan lista naruk assessór Gabinete Primeiru-Ministru ne’ebé hatudu naran, pozisaun – área espesializasaun no númeru osan ne’ebé sira simu. 

Hare’e hosi sikun transparánsia, ita-nia Primeiru-Ministru hatudu duni nia-vontade di’ak – good will hodi hateten saída mak iha ninia gabinete, saída mak nia presiza no rekursu hira mak eziste; ne’e foin mak akontese kompara ho ita-nia Primeiru Ministru sira uluk liubá. Maské ikus mai sai tiha polémika.

Ha’u tenke fó ha’u nia apresiasaun bót ba Gabinete Primeiru-Ministru RDTL, Primeiru-Ministru ne’ebé konsege fó sai tabela renumertóriu assessór sira iha ninia gabinete rasik. Ezemplu di’ak tebes, presiza atu banati tuir, ministériu sira-hotu tenke públika sira-nia assessór sira (iklui osan hira mak sira simu), hanesan mós ba órgaun do estado tomak, katak, tenke públika renumeratóriu assessór sira iha Palásiu Aitarak Laran (Presidente da República nian), iha Uma Fukun Parlamentu Nasionál nian no mós Tribunál nian. 

Lista sira ne’e tenke mai hamutuk ho ita-nia lista funsionáriu públiku nia saláriu, ita bele halo komparasaun, hare’e gap hodi nune’e ita bele halo analize ba ninia implikasaun ba kiak agora no iha futuru. Liu-liu atu buka meius ba solusaun sira ne’ebé mak kontribui ba iha ita-nia kiak, injustisa sosiál no injustisa ekonómia.

OINSÁ MAK HASA’E SALÁRIU FUNSIONÁRIU PÚBLIKU? 

Hasa’e saláriu funsionáriu públiku (FP) nu’udar meius-ida mós atu eleva funsionáriu sira-nia dezempeñu, sira sei iha nutrisaun sufisiente, moris di’ak hodi nune’e bele hala’o kna’ar ho kualidade. Saláriu ne’ebé bele sustenta moris ho kualidade, sei fó implikasaun pozitivu lubuk ida. FP sira moris tuir estandarte moris nian – living standard index, nia familia nutrisaun sufisiénte, saúde di’ak, la-preokupa atu han saída, modo saída, roupa, etc. sei prevene mós ema halo actu krimi, korrupsaun no sel-seluk tán.

Dalan hodi hasa’e saláriu FP mak uza osan ne’ebé planeadu ona ba assessór sira kada tinan, nasionál tantu internasionál nian hodi hasa’e saláriu FP sira. Fontes osan bele mai mós hosi kustu sira la-nessessáriu, por ezemplu efisiénsia iha viajen konferénsia internasionál, sosa ATK, kupon mina, no sel-seluk tán. Depoiz apoiu assessoria sei mai hosi ne’ebé? 

Governu, órgaun estadu hotu presiza hari’i ka estabelese estrutura órganika ida hodi hamosu Gabinete Assessoria (Staff Ahli) ne’ebé kompostu hosi eis Kargu Xéfia sira tuir espesialidade ida-idak ne’ebé mak kompleta ona sira-nia mandatu. Presidente Repúblika no Parlamentu Nasionál bele halo rekrutamentu ba staff ahli, ka halo transferência rekursu hosi Governu hodi fó apoiu, importante mak presiza iha política uniformidade iha aplikasaun saláriu nian. 

Staff Ahli sira mai hosi FP (eis-kargu xéfia), aliénde hanesan kargu funsionál, kargu ne’e nia saláriu ekiparadu ka liu oituan (maximu 50%) hosi saláriu kargu ikus ne’ebé nia assume. Ne’ebé ba oin laiha ona assessór ida ne’ebé nia renumeratóriu ultrapassa tiha renumeratóriu titulár sira. Ho estandardizasaun no hasa’e saláriu ba FP no hamosu staff ahli iha ministériu hotu-hotu, neneik ita sei prevene mal-gastu no halakon ona grupo kiik ida ne’ebé mak hetan priviléju bót ne’ebé mak só habót liután injustisa sosiál no ekonómia. 

A Luta Continua...!!! :: HOSI: JOAOZITO VIANA 
# Kantu Dili, Laletek Auhun Auhun: 05 fulan-Otubru 2015.

Ads Inside Post