Universidade
iha Brazil konsege haruka fila bolseirus Timor oan hamutuk 117 tanba notas
ladiak, e Membru Parlamentu Manuel Castro, deskonfia iha prosesu selesaun ba
sira nia dokumentus uja sistema familiarismu deit.
Tanba
nia dehan, bolseirus hirak ne’e iha difikuldade kona ba lingua, lolos iha
prosesu selesaun no testing, estudante ne’ebe ladomina lingua no area ne’ebe
sira foti, ne’e la bele pasa.
“Bolseirus
nain 117 mak haruka fila, tanba sira nia notas ladiak,” MP Castro hateten, iha
Parlamentu Nasional.
“Hau
deskonfia, iha prosesu nia laran mosu sistema familiarismu karik.”
Governu
tenke haree kestaun hirak ne’e ho seriu, tanba alende lakon osan barak, nia
dehan situsaun ne’ e mos halo estadu moe. “Ida-rua deit mak fila, sei diak,
barak hanesan ne’e?,” nia deskontente.
Tanba
ne’e, nia sujere ba Parlamentu Nasional atu kria komisaun inkeritu parlamentar
nia ida hodi halo investigasaun ba asuntu ne’e, atu mais aperta prosesu selesun
iha futuru.
“Tenke
investiga atu deskobre failansu no hadia, hodi iha tempu oin mai labele
akontese tan,” nia sujere.
Enkuantu,
estudante hirak ne’e Ministeriu Edukasaun Timor-Leste (ME) haruka fila iha
tinan kotuk (2015).
Hatan
ba kestaun ne’e Diretor Jeral, Antoninho Pires rekonese kestaun ne’e no bazea
ba informasaun ne’ebe iha katak estudante hirak ne’e nia valor (nilai) mak
menus liu, maibe husi parte governu sei esforsu atu solusiona.
Nia
dehan, estudante hirak ne’e iha prosesu selesaun no testing prienxe duni
kriteria, domina lingua no hatene area ne’ebe sira ba foti.
Situasaun
hanesan ne’e bele akontese, tanba nia dehan kualidade edukasaun iha Timor
seidauk hetan kompetativu iha nivel internasional.
“Testu
iha ne’e bazea ba kapasidade ne’ebe mak ita iha, to’o iha ne’eba iha buat barak
mak sira hasoru, balun bele adapta no haka’as aan entaun bele, maibe balun mak
la adapta ne’e konserteza la bele,” nia hateten.
Maibe
nia dehan, ministeriu sei koko atu halo diskusaun ho universidade relevante iha
Brazil atu fo oportunidade hodi kontinua fali. “Maibe kuandu sira laiha
mudansa, entaun bele haruka fila,” nia dehan.
Kona
ba numeru sertu, nia dehan ministeriu seiduak hatene lolos, maibe sei buka hodi
verifika.
The Dili Weekly